Previous Photo: Laanenäär Next Photo: Kael on veidi kange
2014-04-29 21:03:01

Aasta jagu on see pilt mul sahtlis laagerdunud. Vähem kui kuu aega tagasi pälvis ta kolmanda koha I Am Photographer Festival 2014 fotokonkursil kategoorias Loodus > Loomad

Erilist rõõmu teeb mulle aga eilne esikoht Looduse Aasta Foto 2014 konkursil kategoorias Loomaportreed. Kuna tunnustuse saanud autoritelt küsitakse juba nädalaid varem täpsemat infot nii pildi kui autori enda kohta, siis olin võimalikust tunnustusest juba ette teadlik ning jõudsin mõttega enne eilset LAF-i õhtut natuke harjuda.

Kindlasti polnud ma aga teadlik ega valmis selleks, et enne saali astumist värskelt soetatud aastaraamatu kaanelt tuttav vurrudega juntsu vastu vaatab! :) Tegemist oli väga positiivse üllatusega!

Pildi sünnilugu ise järgmine:

Käisin mullu märtsi lõpus Lahemaa rahvuspargis uusi huvitavaid pildistamiskohti otsimas ning ühel neemel avastasin kivide vahel valges kasukas iseseisva hallhülgekutsika. Järgmine päev läksin juba binokli ja kaameraga tagasi ning selgus, et samal alal on poegi kokku lausa 3! Seejärel käisin umbes nädal aega neid iga päev jälgimas ja pildistamas.

See pilt on tehtud ühel viimastest õhtutest, kui pildistasin lamades jää serva tagant umbes 10m kaugusel mängivaid hülgeid. Kõige vanem neist ajas ennast madalas vees aegajalt püsti ning uuris ja proovis haista klõpsimise allikat. Kuna neil nägemine suurem asi pole ja ma olin tema jaoks ka vastu päikest, siis jäid klõpsud talle mõistatuseks. Peagi sain aru, et nad tahavad ööseks jääle ronida just sealt, kus ma laman. Seetõttu taandusin kaugemale.

Mõni päev hiljem oli meri piisavalt lahti sulanud ja hülged läksid maailma avastama.


Category:  [Loom] 

Tags: grey-seal halichoerus-grypus-macrorhynchus hallhüljes